IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Blogide mõjust massimeediale Tõenäoliselt ei oleks vanasti keegi uskunud, et oma isiklikku päevikut pidades on võimalik raha teenida ja sellega väga edukalt ka toime tulla, teenides mõningal juhul isegi keskmisest kõrgemat töötasu. Ometi on see tänapäeval muutunud juba täiesti normaalseks - blogisid eksisteerib seinast-seina sisuga (st blogija paneb postituses rõhku enda hobile/elustiilile, olgu selleks siis sport, toitumine, mood, sisustus jms) ja seega leidub pea igale blogile alati ka lugejaid. Tõsi, endiselt on kindlasti suurem osa neist rohkem inimeste enda ja nende lähituttavate jaoks ning raha nendega ei teenita, küll aga on väga suur hulk blogisid saanud populaarsemaks kui teised ja nende lugejaskond küündib lausa 200 000 unikaalse lugejani nädalas. Vaadates selliseid numbreid tunduks lausa imelik, kui erinevad firmad ei kasutaks sealseid reklaamivõimalusi. Loomulikult sõltub see ka blogi sisust, kuid näiteks on üsna populaarne saata vastavale blogijale enda toode/kutsuda t

Internetiprotokollistik ehk TCP/IP põhineb juba 1974. aastal DARPA e. Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt loodud TCP-l. See arenes ARPANETist (Advanced Research Projects Agency Network), mis oli maailma esimene ulatuslik võrk ja Interneti eelkäija. Sellest 4 aastat hiljem eraldati IP (Internet Protocol) eraldi komponendina ja sündiski tänaseni Interneti aluspõhjaks olev TCP/IP protokoll. See on andmevahetusprotokollide komplekt, millega tagatakse Interneti ja muude võrkude toimimine. IP abil saab grupp eraldiseisvaid võrke üksteisega töötada ja luua globaalne võrk ehk Internet.   IPv4 (Internet Protocol Version 4) oli esimene laialt kasutatav versioon IP-st. Kuna aga selle aadressi pikkuseks on 32 bitti (e 4 baiti) ja selle korral ei jätkunud unikaalseid IP-aadresse kiire võrguseadmete arvu kasvu võttu, siis loodi IP-protokolli uuem versioon IPv6 (128 bitti).  IP-aadress on näide nähtusest/tehnoloogiast, mis on siiani kasutuses ja tänasele netikasutajale endiselt tutta

Esialgu plaanisin antud postituses kirjeldada selliseid ebaõnnestumisi, millest ise varasemalt teadlik ja mille kõigiga ka kokku puutunud olen (nt Windows Vista, Google Glass ja Orkut). Iseenda harimise huvides otsustasin siiski otsida selliseid näiteid, millest ise varem väga vähe teadsin või üldse teadlik polnud: Microsoft KIN - Microsofti telefoniprojekt, mis oli suunatud sotsiaalmeedia kasutajatele, eelkõige noortele vanuses 15-30. Telefon tuli välja aastal 2010 ning püsis "elus" vaid 6 nädalat. Iseenesest ju tore mõte teha toode, mis on suunatud kindlale grupile kasutajatele, kuid IOS-i ja Androidi kõrval tundub tegemist olevat siiski üsna mõttetu leiutisega. Miks peaks keegi eelistama väiksema funktsionaalsusega toodet (kuhu näiteks ei olnud võimalik kolmandate osapoolte rakendusi tõmmata)? Androidi ja IOS-i puhul on mängimisruum piisavalt suur, need võimaldavad sisuliselt telefoni täpselt enda käe järgi seada (nt hangid selliseid rakendusi nagu soovid). Vaevalt, et