IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Kui  Copyright / autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis  copyleft  on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks.  Copyleft i põhimõtet rakendatakse tavaliselt vabakasutuslitsentsi abil. Selle eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, muuta ja levitada programme ning tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saaksid samad õigused. Litsentsivalikul tuleb, nagu ka kõigi muude (suuremate) otsuste puhul end kurssi viia võimalike variantidega ja valida sealt sobivaim.  Copyleft jaguneb erinevateks tasemeteks:  Väga tugev litsents  (AGPL) - loeb levitamiseks ka võrgu kaudu programmi kasutamist ja nõuab ka sel juhul lähtekoodi avalikustamist. Näiteks MuPDF -  avatud lähtekoodiga tarkvararakendus ning võimaldab PDF-i, XPS-i ja E-raamatuid vaadata. Veel n äited on loetletud nt  sellel lingil.  Vaba tarkvara juures kõige

Kuuenda nädala postituses tuli lugeda Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust 'The Case for Copyright Reform' kokkuvõte nende ettepanekutest ja neile hinnang anda. Ettepanekud olid järgmised: 1. Moral Rights Unchanged ehk autor jääb alati autoriks - absoluutselt nõus. See oleks imelik ja vale, kui mingist hetkest saaks keegi end vale asja autoriks pidada. 2. Free Non-Commercial Sharing - kõige jagamine on tänapäeval juba nii tavaline ja igapäevane. Inimesed jagavad sotsiaalmeedias mitte ainult enda mõtteid ja loomingut, aga ka teiste oma (nt laulud/videod). Artikkel kajastab seda, et selline jagamine võiks olla inimeselt-inimesele vabalt lubatud ja tasuline/autoriõigusi arvestav vaid juhul, kui tegemist on kaubandusliku/kommertseesmärgil jagatava teosega. Ka sellega olen ma nõus, justnimelt eelpool mainitud põhjusel - see on tänapäeval nii harjumuspärane midagi jagada ja peamiselt on ju eesmärgiks just nt selle laulu või video autori nn tunnustamine ("Vaadake/k

Viiendal nädalal valisin arutlemiseks Virginia Shea 1. käsu - "Ole inimene" ning seda seetõttu, et pean seda kõige olulisemaks ja ka kõiki muid käske tegelikult enda alla hõlmavaks. Täpsemalt tahan antud teema all käsitleda emotsioone ning nende väljendamist internetisuhtluse teel. Nimelt (nagu ilmselt väga paljudel minuealistel) leiab enamus suhtlust sõpradega ja kolleegidega aset Interneti teel, kas siis sotsiaalmeedia või e-maili kaudu. Samuti tunnen end võõrastega (nt asutused, a'la arstile aja panek) suhtlemisel kõige mugavamalt, kui saan seda teha kirjalikult, sest see annab mulle võimaluse hoolikalt läbi mõelda, mida soovin öelda. Sellistes situatsioonides ei näe ma otseselt Interneti kaudu seda tehes ühtegi negatiivset külge (võib-olla ainult see, et kui teisel osapoolel koguneb palju e-kirju, siis ei saa vastust nii ruttu kui helistades või kohale minnes),  sest vestlust on hiljem alati võimalik tagantjärele kontrollida/taasesitada ning sellises kontekstis tiht

IV nädala ülesandena tuli läbi lugeda Pekka Himaneni raport Soome Parlamendile (2004) ja kirjutada sellele arvustus - vaadata, mis väljapakutust täppi on läinud ja mis mitte. Raport käsitleb ülemaailmse infoühiskonna katsumusi ja pakub alternatiivi nende katsumuste lahenduseks - infoühiskonna  mudel, mis on kombineeritud heaoluriigiga. Põhiideeks on see, et infoühiskonna globaalne areng on jõudnud sellisesse faasi, mis nõuab meilt kõigilt uusi tegevusi. Kõige olulisem pole infoühiskonnale mitte uus tehnoloogia, vaid asjadele uutmoodi lähenemine ja nende innovatiivselt tegemine. Autori sõnul peab infoühiskonna arenemiseks arendama ja tähelepanu alla seadma ühiskonna 'sissevajunud' struktuure ning et tehnoloogia areng aitab ainult sellisel juhul kõigele kaasa, kui seda kombineeritakse, võetakse arvesse ja parandatakse ka sellega seotud protsesse. 10 globaalset trendi, mis artiklis välja on toodud kui infoühiskonna arengu mõjutajad ning millest paljud praegugi veel aktuaalsed