VII nädal - Litsentsid ja autoriõigus

Kui Copyright/autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks. Copylefti põhimõtet rakendatakse tavaliselt vabakasutuslitsentsi abil. Selle eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, muuta ja levitada programme ning tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saaksid samad õigused. Litsentsivalikul tuleb, nagu ka kõigi muude (suuremate) otsuste puhul end kurssi viia võimalike variantidega ja valida sealt sobivaim. 

Copyleft jaguneb erinevateks tasemeteks: 
Väga tugev litsents (AGPL) - loeb levitamiseks ka võrgu kaudu programmi kasutamist ja nõuab ka sel juhul lähtekoodi avalikustamist. Näiteks MuPDF -  avatud lähtekoodiga tarkvararakendus ning võimaldab PDF-i, XPS-i ja E-raamatuid vaadata. Veel näited on loetletud nt sellel lingil. Vaba tarkvara juures kõige levinum copyleft-litsents on GNU GPL ehk tugev litsents. Tugev copyleft nõuab kõigi tuletatud komponentide viimist sama litsentsi alla. Lisaks - selle puhul ei loeta üle veebi kasutatavat tarkvara levitamiseks ning kuna enda tarbeks tehtud muudatusi avalikustama ei pea, siis ei rakendu siin lähtekoodi avalikustamise nõue. Näiteks Notepad ++. Nõrk litsents (GNU LGPL)  lubab erandeid - ei pea kõiki tuletatud komponente viima sama litsentsi alla. Seda kasutatakse tavaliselt teekide loomisel. Näiteks Mozilla ja 7-Zip.
Puuduv litsents - Copyleft klausli puudumisel võib avavarast tuletada ka ärivaralise koodi ehk saab ärivara luua. Nt Apache. 



Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

IX nädal - IT-juhtimine ja riskihaldus

Üheksanda nädala ülesandena tuli välja tuua kaks tuntud erinevat tüüpi IT-juhti ning neid iseloomustada. Esiteks tooksin välja teada-tuntud Steve Jobsi - tuntud nii oma juhtimisstiili kui ka tabavate ütlustega. Steve Jobs oli enesekindel, hea suhtleja ja jutuvestja, ta oli laia silmaringiga ning teadlik sellest, kuidas tema ettevõtmine oskab maailma parandada. Jobs oskas oma vigadest õppida ja seejärel seda enda kasuks pöörata (Apple'ist vallandamine ja seejärel sinna taas naasemine). Jobsil oli väga tugev visioon ja ta oli tuntud ka selle poolest, et tahtis tegutseda kohe ning mitte jääda ootama nö õige aja saabumist. Mina liigitaks Steve Jobsi nii juhi (leader) ja arengumootor (change agent) alla. Samas oli temas ka ülemust (power broker), arvestades tema perfektsionismi ja kohati väga kriitilisi ütlusi. Teise näite tooksin 2017 aastal Eestis esmakordselt toimunud konkursilt "Aasta mõjukaim IT-juht", mille raames tunnustatakse silmapaistvaid ja mõjukaid IT-juhte.
Read more

XII nädal - Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Nädala teemaks oli esitada positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Hinnangu andmisel kasutasin Jakob Nielseni komponente.  Positiivne näide kasutatavusest veebis:  Olen viimasel ajal tihti sooritanud toidupoe oste just internetist ja seetõttu olen enda jaoks "lemmiku" poe valinud suuresti just kasutusmugavusest lähtuvalt. Mulle meeldib, kui saan tooteid vaadata näiteks sooduspakkumiste järgi ning vajadusel ostukorvi üsna kiiresti "kokku klopsida". Siiani on minu lemmikuks ja minu jaoks kõige mugavamaks osutunud e-coop .  Õpitavus - minu hinnangul saab peamised funktsioonid selgeks väga kiiresti. On üsnagi selge, et tegemist on toidupoe veebiversiooniga ning minu hinnangul ka arusaadav, mida tuleb teha selleks, et jõuda soovitud eesmärgini (toodete ostmiseni) - paremal ääres ostukorv, selle all hästi eristatav ostu sooritamise nupp. Kogu ülejäänud sisu on suunatud toidukaupade valimisele, otsimisele. Lehele võib (aga ei pea) olema sisse logitud
Read more

XIV nädal - Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Nädala teemaks oli valida üks suurematest turvariskidest ning analüüsida seda. Virtuaalserveriks nimetatakse sellist serverit, mis asub internetiteenuste pakkuja (ISP) juures ja mida kasutavad ühiselt paljud veebisaidiomandikud. Igaüks neist saab kasutada ja hallata oma veebisaiti nii, nagu oleks tal kontroll kogu serveri üle. Virtualiseerimist eksisteerib erinevates vormides - nad on eristatavad peamiselt selle kihi kaudu, kuhu virtualiseerimine on lisatud. Küll aga on kõigil ühisosaks hüperviisor ehk virtuaalmasina monitor (VMM) - keskne üksus, mis kontrollib, kuidas virtualiseeritud programmid suhtlevad ja toimivad allpool asuva ressursside kihiga. Hüperviisor ehk teisisõnu virtuaalmasina monitor (VMM) on tarkvara virtualiseerimise haldamiseks, mis kontrollib kõiki virtuaalservereid (või virtuaalmasinaid) füüsilisel serveril. Kuna hüperviisori puhul on tegemist SPOF-iga, siis kõige loogilisem viis virtuaalmasinaid rünnata on rünnata hüperviisorit - kui sellesse häkkida,
Read more