IV nädal - Info- ja võrguühiskond
IV nädala ülesandena tuli läbi lugeda Pekka Himaneni raport Soome Parlamendile (2004) ja kirjutada sellele arvustus - vaadata, mis väljapakutust täppi on läinud ja mis mitte.
Raport käsitleb ülemaailmse infoühiskonna katsumusi ja pakub alternatiivi nende katsumuste lahenduseks - infoühiskonna mudel, mis on kombineeritud heaoluriigiga.
Põhiideeks on see, et infoühiskonna globaalne areng on jõudnud sellisesse faasi, mis nõuab meilt kõigilt uusi tegevusi. Kõige olulisem pole infoühiskonnale mitte uus tehnoloogia, vaid asjadele uutmoodi lähenemine ja nende innovatiivselt tegemine. Autori sõnul peab infoühiskonna arenemiseks arendama ja tähelepanu alla seadma ühiskonna 'sissevajunud' struktuure ning et tehnoloogia areng aitab ainult sellisel juhul kõigele kaasa, kui seda kombineeritakse, võetakse arvesse ja parandatakse ka sellega seotud protsesse.
10 globaalset trendi, mis artiklis välja on toodud kui infoühiskonna arengu mõjutajad ning millest paljud praegugi veel aktuaalsed on:
- Rahvusvahelise maksukonkurentsi suurenemine
- Tootmise ja töö riikidevaheliseks laienemine - minu arvates hetkel vägagi aktuaalne teema ka Eestis. Meil on väga palju kõrgelt haritud spetsialiste ja aina vähem leidub tööjõudu, kes oleksid nõus sellist tööd tegema, mis otseselt haridust ei nõua - poemüüjad, koristajad jms. Sinna tööjõu leidmine on juba praegu ja muutub aina keerulisemaks. See on ka üks põhjus, miks näiteks minu arvates ei oleks pagulaste vastuvõtmine Eestisse üdini negatiivne - meil on vaja inimesi, kes oleks sellistel ametikohtadel rahul ja rõõmsad ning nemad on kindlasti üks sihtgrupp selleks (hea näide, kes seda on rakendanud: Saksamaa). Kahjuks aga tundub, et enamus eestlasi ei oleks selliseks lahenduseks veel valmis, sest piisav tolerantsus puudub.
- Rahvastiku vananemine - samuti endiselt aktuaalne, pensionäride ülalpidamine on keeruline probleem ja enamus riike sellega väga hästi toime ei tule
- Surve suurenemine heaoluühiskonnale (sest rahvastik vananeb)
- Tehnoloogia arengu juures on suurem rõhk sotsiaalse heaolu suurendamisel
- Kultuuriliste tööstusharude kasv: digitaliseerumine - tõepoolest, peaaegu kõik on internetist/arvutist vm seadmetest kättesaadav - muusika, raamatud, filmid jne.
- Biotööstuse kasv
- Regionaalne kontsentratsioon - linnastumine
- Globaalne lõhenemine - rahvastevaheline ebavõrdsus
- Hädaseisundi kultuuri levimine
Seejärel toob Himanen välja 3 domineerivat arengusuunda geograafilises perspektiivist:
- Silicon Valley mudel - ehk Ameerika neoliberalistlik mudel, mis on tehnoloogiliselt ja majanduslikult dünaamiline, kuid näiteks haridus on mõeldud ainult jõukatele ja ei ole sotsiaalselt kuigi mõistlik.
- Singapuri mudel - ehk Aasia mudel, mis põhineb madalamate maksumäärade võistlusel. Tootmine liigub siiski aina odavamatesse riikidesse, nt Singapurist Hiinasse ja Indiasse. Pikas perspektiivis ei ole see väljavaade kuigi hea, sest pole jätkusuutlik.
- Soome mudel ehk Euroopa kombinatsioon info- ja heaoluühiskonnast, kus inimesed kaitsevad tööstuslikke struktuure, aga ei mista, et heaoluriigi tulevik on võimalik ainult siis, kui lisaks tehnoloogiale on innovatiivne ka majanduslik jm areng.
- neljas variant: selle saavutamiseks tuleb reageerimise strateegia muuta ennetamise strateegiaks. Euroopa mudelit tuleks reformida ja selleks on ta välja toonud 10 erinevat väärtust, mida tuleks väärtustada – hoolimine, julgustamine, vabadus, loomingulisus, tasakaal.
Kui keskenduda eeskätt Euroopa majandusele, siis on Himaneni sõnul peamisteks sotsiaalse arengu põhimõteteks ja rakendusmeetmeteks: loov majandus (innovatsioon - kõikvõimalikes valdkondades, nt majanduses ja riigihalduses, töötajate loovuse arendamine jne), loov heaoluühiskond (kulutused seoses heaoluga kasvavad ja seda annaks kindlasti efektiivsemaks teha nii tööprotsesside parandamise kui tehnoloogiliste võimaluste kaudu) , inimlikult mõttekas/mõtestatud areng (kiireneva elutempo juures tuleb tagada indiviidide mitmekülgne areng, sh nende tervena hoidmine) ja globaalne kultuur (kogu maailmas inimeste rände aktsepteerimine).
Paljud aspektid Pekka Himaneni kirjutatus peavad praegugi paika - nagu juba eelpool mainitud. Samuti nõustun, et tema poolt välja toodud 4 põhimõtet, kuidas sotsiaalset arengut tagada, on vägagi õiged. Näiteks Eestis ollakse väga huvitatud kõige võimaldamiseks Interneti kaudu (valimine, tuludeklaratsiooni esitamine jne) ning sellised võimalused on mujal maailmas veel pigem lapsekingades - selles osas saaks kindlasti ülejäänud maailm eeskuju võtta. Töö- ja eraelu tasakaalustamine on minu arvates vähemalt Eestis tõusuteel - üha enam pakuvad ettevõtted võimaluse korral (vähemalt IT-valdkonnas, kahjuks lihtsalt muudes kogemus puudub) kodust töötamist, samuti ei ole alatasa ka oluline kellaaeg, millal tööd teed (kui Sulle sobib kell 3 öösel, siis võid sellel ajal teha). Ka tervise üle mõtlevad tööandjad aina enam, hüvitades töötajate sportimis- ja arstiabivõimalusi.
Samuti nõustun autoriga selles, et jätkusuutlikuks arenguks on eelkõige vaja alustada sellest, et ühiskonna alustalad üle vaadata, nendest aru saada ja seejärel rakendada innovatsiooni ning loomingulisust.
Raport käsitleb ülemaailmse infoühiskonna katsumusi ja pakub alternatiivi nende katsumuste lahenduseks - infoühiskonna mudel, mis on kombineeritud heaoluriigiga.
Põhiideeks on see, et infoühiskonna globaalne areng on jõudnud sellisesse faasi, mis nõuab meilt kõigilt uusi tegevusi. Kõige olulisem pole infoühiskonnale mitte uus tehnoloogia, vaid asjadele uutmoodi lähenemine ja nende innovatiivselt tegemine. Autori sõnul peab infoühiskonna arenemiseks arendama ja tähelepanu alla seadma ühiskonna 'sissevajunud' struktuure ning et tehnoloogia areng aitab ainult sellisel juhul kõigele kaasa, kui seda kombineeritakse, võetakse arvesse ja parandatakse ka sellega seotud protsesse.
10 globaalset trendi, mis artiklis välja on toodud kui infoühiskonna arengu mõjutajad ning millest paljud praegugi veel aktuaalsed on:
- Rahvusvahelise maksukonkurentsi suurenemine
- Tootmise ja töö riikidevaheliseks laienemine - minu arvates hetkel vägagi aktuaalne teema ka Eestis. Meil on väga palju kõrgelt haritud spetsialiste ja aina vähem leidub tööjõudu, kes oleksid nõus sellist tööd tegema, mis otseselt haridust ei nõua - poemüüjad, koristajad jms. Sinna tööjõu leidmine on juba praegu ja muutub aina keerulisemaks. See on ka üks põhjus, miks näiteks minu arvates ei oleks pagulaste vastuvõtmine Eestisse üdini negatiivne - meil on vaja inimesi, kes oleks sellistel ametikohtadel rahul ja rõõmsad ning nemad on kindlasti üks sihtgrupp selleks (hea näide, kes seda on rakendanud: Saksamaa). Kahjuks aga tundub, et enamus eestlasi ei oleks selliseks lahenduseks veel valmis, sest piisav tolerantsus puudub.
- Rahvastiku vananemine - samuti endiselt aktuaalne, pensionäride ülalpidamine on keeruline probleem ja enamus riike sellega väga hästi toime ei tule
- Surve suurenemine heaoluühiskonnale (sest rahvastik vananeb)
- Tehnoloogia arengu juures on suurem rõhk sotsiaalse heaolu suurendamisel
- Kultuuriliste tööstusharude kasv: digitaliseerumine - tõepoolest, peaaegu kõik on internetist/arvutist vm seadmetest kättesaadav - muusika, raamatud, filmid jne.
- Biotööstuse kasv
- Regionaalne kontsentratsioon - linnastumine
- Globaalne lõhenemine - rahvastevaheline ebavõrdsus
- Hädaseisundi kultuuri levimine
Seejärel toob Himanen välja 3 domineerivat arengusuunda geograafilises perspektiivist:
- Silicon Valley mudel - ehk Ameerika neoliberalistlik mudel, mis on tehnoloogiliselt ja majanduslikult dünaamiline, kuid näiteks haridus on mõeldud ainult jõukatele ja ei ole sotsiaalselt kuigi mõistlik.
- Singapuri mudel - ehk Aasia mudel, mis põhineb madalamate maksumäärade võistlusel. Tootmine liigub siiski aina odavamatesse riikidesse, nt Singapurist Hiinasse ja Indiasse. Pikas perspektiivis ei ole see väljavaade kuigi hea, sest pole jätkusuutlik.
- Soome mudel ehk Euroopa kombinatsioon info- ja heaoluühiskonnast, kus inimesed kaitsevad tööstuslikke struktuure, aga ei mista, et heaoluriigi tulevik on võimalik ainult siis, kui lisaks tehnoloogiale on innovatiivne ka majanduslik jm areng.
- neljas variant: selle saavutamiseks tuleb reageerimise strateegia muuta ennetamise strateegiaks. Euroopa mudelit tuleks reformida ja selleks on ta välja toonud 10 erinevat väärtust, mida tuleks väärtustada – hoolimine, julgustamine, vabadus, loomingulisus, tasakaal.
Kui keskenduda eeskätt Euroopa majandusele, siis on Himaneni sõnul peamisteks sotsiaalse arengu põhimõteteks ja rakendusmeetmeteks: loov majandus (innovatsioon - kõikvõimalikes valdkondades, nt majanduses ja riigihalduses, töötajate loovuse arendamine jne), loov heaoluühiskond (kulutused seoses heaoluga kasvavad ja seda annaks kindlasti efektiivsemaks teha nii tööprotsesside parandamise kui tehnoloogiliste võimaluste kaudu) , inimlikult mõttekas/mõtestatud areng (kiireneva elutempo juures tuleb tagada indiviidide mitmekülgne areng, sh nende tervena hoidmine) ja globaalne kultuur (kogu maailmas inimeste rände aktsepteerimine).
Paljud aspektid Pekka Himaneni kirjutatus peavad praegugi paika - nagu juba eelpool mainitud. Samuti nõustun, et tema poolt välja toodud 4 põhimõtet, kuidas sotsiaalset arengut tagada, on vägagi õiged. Näiteks Eestis ollakse väga huvitatud kõige võimaldamiseks Interneti kaudu (valimine, tuludeklaratsiooni esitamine jne) ning sellised võimalused on mujal maailmas veel pigem lapsekingades - selles osas saaks kindlasti ülejäänud maailm eeskuju võtta. Töö- ja eraelu tasakaalustamine on minu arvates vähemalt Eestis tõusuteel - üha enam pakuvad ettevõtted võimaluse korral (vähemalt IT-valdkonnas, kahjuks lihtsalt muudes kogemus puudub) kodust töötamist, samuti ei ole alatasa ka oluline kellaaeg, millal tööd teed (kui Sulle sobib kell 3 öösel, siis võid sellel ajal teha). Ka tervise üle mõtlevad tööandjad aina enam, hüvitades töötajate sportimis- ja arstiabivõimalusi.
Samuti nõustun autoriga selles, et jätkusuutlikuks arenguks on eelkõige vaja alustada sellest, et ühiskonna alustalad üle vaadata, nendest aru saada ja seejärel rakendada innovatsiooni ning loomingulisust.
Comments
Post a Comment