II nädal - nähtuseid Interneti ajaloost


Internetiprotokollistik ehk TCP/IP põhineb juba 1974. aastal DARPA e. Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt loodud TCP-l. See arenes ARPANETist (Advanced Research Projects Agency Network), mis oli maailma esimene ulatuslik võrk ja Interneti eelkäija. Sellest 4 aastat hiljem eraldati IP (Internet Protocol) eraldi komponendina ja sündiski tänaseni Interneti aluspõhjaks olev TCP/IP protokoll. See on andmevahetusprotokollide komplekt, millega tagatakse Interneti ja muude võrkude toimimine. IP abil saab grupp eraldiseisvaid võrke üksteisega töötada ja luua globaalne võrk ehk Internet.  
IPv4 (Internet Protocol Version 4) oli esimene laialt kasutatav versioon IP-st. Kuna aga selle aadressi pikkuseks on 32 bitti (e 4 baiti) ja selle korral ei jätkunud unikaalseid IP-aadresse kiire võrguseadmete arvu kasvu võttu, siis loodi IP-protokolli uuem versioon IPv6 (128 bitti). 
IP-aadress on näide nähtusest/tehnoloogiast, mis on siiani kasutuses ja tänasele netikasutajale endiselt tuttav.

 Dial-upi enam Eestis ei kasutata, kuid vähesel määral võib ta siiski olla veel kasutusel sellistes piirkondades, kus muud vormid kättesaadavad pole või nende kulud liiga kõrged on. Sellegipoolest klassifitseeriksin ma antud tehnoloogia pigem "välja surnute" kategooriasse. 
Dial-up ehk Internetti sissehelistamine on olnud saadaval 1980ndatest alates ja selle jaoks on vajalik telefoniliini ja modemi olemasolu. See ühendus on aeglane (2400 bps kuni 56 Kbps)  ja sobib kasutamiseks eelkõige väikese tarbimisega kasutajale, kes soovib aeg-ajalt saata ja lugeda e-maile jms, tema eeliseks on soodne hind. Dial-upi puhul annab ühenduse loomise programm modemile käsu valida Interneti teenusepakkuja ning seejärel vastab talle ühendusserveri modem. Luuakse sideliin ja tekib andmesidekanal, milles on võimalik pakette ehk andmeid edastada. 
Enamjaolt asendab dial-upi tänapäeval lairibaühendus.
Allikad:

 https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Protocol

 https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_the_Internet#Merging_the_networks_and_creating_the_Internet_.281973.E2.80.9395.29

 https://landfield.pri.ee/Windows_7/Win7_Network_1.html

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

IX nädal - IT-juhtimine ja riskihaldus

Üheksanda nädala ülesandena tuli välja tuua kaks tuntud erinevat tüüpi IT-juhti ning neid iseloomustada. Esiteks tooksin välja teada-tuntud Steve Jobsi - tuntud nii oma juhtimisstiili kui ka tabavate ütlustega. Steve Jobs oli enesekindel, hea suhtleja ja jutuvestja, ta oli laia silmaringiga ning teadlik sellest, kuidas tema ettevõtmine oskab maailma parandada. Jobs oskas oma vigadest õppida ja seejärel seda enda kasuks pöörata (Apple'ist vallandamine ja seejärel sinna taas naasemine). Jobsil oli väga tugev visioon ja ta oli tuntud ka selle poolest, et tahtis tegutseda kohe ning mitte jääda ootama nö õige aja saabumist. Mina liigitaks Steve Jobsi nii juhi (leader) ja arengumootor (change agent) alla. Samas oli temas ka ülemust (power broker), arvestades tema perfektsionismi ja kohati väga kriitilisi ütlusi. Teise näite tooksin 2017 aastal Eestis esmakordselt toimunud konkursilt "Aasta mõjukaim IT-juht", mille raames tunnustatakse silmapaistvaid ja mõjukaid IT-juhte.
Read more

XII nädal - Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Nädala teemaks oli esitada positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Hinnangu andmisel kasutasin Jakob Nielseni komponente.  Positiivne näide kasutatavusest veebis:  Olen viimasel ajal tihti sooritanud toidupoe oste just internetist ja seetõttu olen enda jaoks "lemmiku" poe valinud suuresti just kasutusmugavusest lähtuvalt. Mulle meeldib, kui saan tooteid vaadata näiteks sooduspakkumiste järgi ning vajadusel ostukorvi üsna kiiresti "kokku klopsida". Siiani on minu lemmikuks ja minu jaoks kõige mugavamaks osutunud e-coop .  Õpitavus - minu hinnangul saab peamised funktsioonid selgeks väga kiiresti. On üsnagi selge, et tegemist on toidupoe veebiversiooniga ning minu hinnangul ka arusaadav, mida tuleb teha selleks, et jõuda soovitud eesmärgini (toodete ostmiseni) - paremal ääres ostukorv, selle all hästi eristatav ostu sooritamise nupp. Kogu ülejäänud sisu on suunatud toidukaupade valimisele, otsimisele. Lehele võib (aga ei pea) olema sisse logitud
Read more

XIV nädal - Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Nädala teemaks oli valida üks suurematest turvariskidest ning analüüsida seda. Virtuaalserveriks nimetatakse sellist serverit, mis asub internetiteenuste pakkuja (ISP) juures ja mida kasutavad ühiselt paljud veebisaidiomandikud. Igaüks neist saab kasutada ja hallata oma veebisaiti nii, nagu oleks tal kontroll kogu serveri üle. Virtualiseerimist eksisteerib erinevates vormides - nad on eristatavad peamiselt selle kihi kaudu, kuhu virtualiseerimine on lisatud. Küll aga on kõigil ühisosaks hüperviisor ehk virtuaalmasina monitor (VMM) - keskne üksus, mis kontrollib, kuidas virtualiseeritud programmid suhtlevad ja toimivad allpool asuva ressursside kihiga. Hüperviisor ehk teisisõnu virtuaalmasina monitor (VMM) on tarkvara virtualiseerimise haldamiseks, mis kontrollib kõiki virtuaalservereid (või virtuaalmasinaid) füüsilisel serveril. Kuna hüperviisori puhul on tegemist SPOF-iga, siis kõige loogilisem viis virtuaalmasinaid rünnata on rünnata hüperviisorit - kui sellesse häkkida,
Read more